Olen juba mõnda aega mõelnud, et jäin teile võlgu ühe varasema salli tulemuse ja samuti ka ülejäänud tegemised sellest aastast.
Märtsis kirjutasin, et pooleli on üks nupuline sall. See sai mul valmis ja olgugi et tulemus on iseenesest väga ilus, siis kahjuks antud sall ebaõnnestus. Nimelt läksin alt lõngaga - see mis alguses tundus väga mõnus ja pehme lõng (ja seda ta ka kindlast on) osutus siiski äärmiselt õrnaks ja salliks kudumiseks mitte sobivaks. Kerge sõrmede vahel venitamise peale juba lõng katkes ja nii, et enam parandada ei anna, ilma et välimus ei kannataks. Kahju, aga eks õppetund mullegi - pean ikka hoolega valima neid lõngu ja eelnevalt katsetama nende vastupidavust. Eks siis teinekord tean.
Positiivne aga on õnneks see, et piibelehe mustri sain selgeks ja nupud ei valmista ka enam probleeme:)
Järgmiseks tegin vanaemale salli - selle kohta kirjutasin juba varasemalt ja ei hakka üle kordama. Kellel huvi saab täpsemalt lugeda ja pilti vaadata
siit.
Järgmiseks võtsin ette juba märksa keerulisema ülesande - kududa päris haapsalu sall. Head päkapikud tõid sünnipäevaks mulle ka vajaliku raamatu - "Haapsalu rätt" Siiri Reimanni ja Aime Edasi poolt. Tõeliselt hea raamat - kindel koht öökapi peal olemas:) (tean tean - olen natuke imelik)
Hetkel olen ma mustri osaga kolmanda kolmandiku alguses - ehk siis palju pole enam jäänud, vaid need viimased 180 rida ja äärepits
Siin siis ka väike pilt antud sallist - vabandan, et pilt parem pole, aga kuna sall pole valmis ja pole ka venituses käinud, siis ei saa päris õiget tulemust edastada. Eks kui valmis siis tulevad ka paremad pildid.
Kuna ma aga olen üsna püsimatu tüüp, siis vahepeal käsi kohe ei tõuse seda salli edasi tegema - lihtsalt isegi kui vardad kätte võtta, siis töö ei edene ja pean ennast sundima seda tegema. Nii ei jäänud muud üle, kui võtta ette Astridi tellimus ja hakata tegema uut asja.
Uueks tööks on siis pontšo. Lõngaks kasutan The Natural Dye Studio Angel DK käsitsi värvitud lõnga. Kuigi lõng ise on hea, siis üks miinus selle käsitsi värvimise juures on, et kudumise ajal ta määrib - loodetavasti peale pesu see miinus saab ületatud.
Töö ise on juba praegu pakkunud piisavalt palju põhjust endaga kurjustada ja soovi kudumine nurka visata ja midagi uut ette võtta. Muster iseenesest ei ole raske - küll aga minu oskus lugeda on vist mingi hetk natuke kehvemaks muutnud. Nimelt alustades - proovisin, mis ma proovisin , no ei saa mina mustrit järgides nii palju silmi kokku nagu õpetuses kirjas on. Mõtlesin, et no mis siis ikka - ju tehti viga ja eks ma siis kirjutan neile, et parandagu ära. Olgu - see takistus ületatud, kudusin rõõmsalt edasi. Olin veel väga õnnelik kui kiirelt ja kergelt antud kudumine edenes ja nii jõudis kätte aeg mustrit vahetama hakata ja.... taaskord no mina ei saa aru kuidas uued mustri tükid peaks kokku minema vanaga - lisaks oli mul umbes 100 silma liiga vähe. Oi kuidas ma kirusin ja arvutasin, et kuidas ma peaks neid mustreid paigutama selleks, et muster ilusti ka jooksma jääks. Ja siis avastasin, et olin algusest peale mustrit ise valesti lugenud - ma olin ikka nii püha viha täis enda peale. Olin jõudnud üle 50 rea juba kududa ja mitte mingi nipiga ei olnud võimalik sellest enam ilusti välja tulla. Ega siis ei jäänudki muud üle kui terve tehtud töö üles harutada ja otsast peale hakata. Nüüd olen tagasi seal maal kus enne ja kohe selgub kas nüüd läheb uus muster vanaga kokku.....pöidlad pihus.
Lisan ka ühe pildi algusest, aga taaskord - venitamata kujul on raske korralikku pilti saada, seega korraliku pildi saamiseks peab ootama kuniks saan pontšo valmis
Lisaks kudumisele sai sel aastal korra ka heegelnõel kätte võetud - nimelt aitasin lumehelbeid heegeldada. Vot see oli väljakutse. Kui kudumisega on tingmärgid juba selged ja väga jutupõhist juhendamist enam vaja pole, siis heegeldatud asjade muster oli ikka täiesti hiina keel minu jaoks alguses. Esimese lumehelbe tegemine tuli välja alles neljandal (vist oli neljas) katsel ja kui sama mustrit uuesti tegin sain aru, et esimene sai ikkagi valesti tehtud. Edasi läks õnneks lihtsalat ja tulemuseks oli 41 lumehelvest ja ma ise vähemalt olin väga uhke tehtud töö üle.
Sellega siis saabki minu aasta kokku võetud. Loodetavast on nüüd õppeperiood läbi ja saan mõnuga järgmine aasta kududa ja teiega jagada oma tegemisi.
Üks suurem idee pandi mulle ka pähe ja võib olla järgmine aasta võtan selle ka ette. Nimelt kududa pitskleit. Aga see saab olema ikka päris korralik ettevõtmine ja ei tea kas julgen selle ka ära teha. aga eks järgmine aasta siis selgub.
Seniks aga - head aasta lõppu ja uute kudumisteni
Veel võtsin ma pähe, et ma pean tegema doomino komplekti. Käsitsi. Selle puhul võin ma küll öelda, et see oli üks selliseid ideid, mis tuli ja ei lasknud enne uute asjade peale keskenduda, kui ma tegin endale doomino komplekti valmis. Nii nagu vahel juhtub..ei tulnud üks komplekt, vaid kaks. :D Mingil põhjusel oli see mu jaoks väga tähtis, et ma ikka seda teeksin.
