Laupäeval toimus minu savitoas esimene päris töötuba. Ma ei ole tegelikult reklaaminud, et minu juures saab töötubasid teha, seega see ei ole mingi üllatus, et neid varem ei ole toimunud. Aga suvel küsiti minu käest, kas minu juures saab savist midagi teha ja ma ütlesin, et saab ikka. Nii see õpituba saigi teoks :) Ja kuna ma ei olnud varem sellist töötuba läbi viinud, siis nüüd oli vaja natuke mõelda, et kuidas teha nii, et paik kus tavaliselt üksinda nokitsen, mahutaks 11 inimest.
Nii ma siis mõtlesin, mida võiks lastega koos teha. Lõpuks ma otsustasin, et kuna on sügis, siis praegu oleks lastega just sobilik ära kasutada erinevaid lehti. Mulle tundus, et kõige kihvtim leht mida võiks kasutada on vahtraleht.
Midagi keerulist ei olnud. Lasin neil rullida savist leht, kuhu peale nad said vahtralehe asetada ja siis oli vaja see ka rullida savi sisse. Pärast pidid lõikama lehe piirjooned välja, eemaldama vahtralehe ja siluma savist lehe ääri nii palju kui nad oskasid. Järgmiseks asetasid nad oma savist vahtralehed kaussidesse (ostsin selleks ühekordsed nõud) ,oma nimi peale kirjutada ja siis ma lasin asjadel natuke kuivada.
Kui lehed olid valmis, siis ma lubasin neil vastavalt oma soovile midagi voolida. Tehti koeri, inimese nägusid ja muudki.
Lõpetuseks ma lasin neil asjad ka kohe ära glasuurida. Ma olen veendunud, et kui keegi teeb savist midagi, siis ta peaks need ise ka ära glasuurima. Ja kuna tegemist oli ühekordse üritusega, siis muidu oleks mina pidanud nende tööd glasuurima, aga see ei oleks ikka päris see olnud. Pealegi nagu ma glasuure neile kätte andes sain teada, kujutasid nad oma lehti ja loomi väga erinevates toonides ette.
Tuleb põnev põletus.
Üldjuhul ma ei glasuuri tooreid asju. Kui ma teen seda siis ma ikka lasen kuivada nahkkuivaks enne, aga seekord oli aega vähe ja asjad oli vaja nii valmis saada kui võimalik.
Eks ma natuke pabistasin, et kuidas kõik laabub. Aga ma ise usun ja loodan, et lapsed ja ka nende vanemad jäid selle töötoaga rahule.
Mida ma õppisin sellest töötoast:
* Tundus, et lastele sobis selline variant, et kõige pealt teeme koos ühe asja valmis ja siis võivad teha, mida nad soovivad.
* Mul on vaja rohkem saepuru plaati. See on minu meelest kõige parem tööalus ja ma arvasin, et mul on tükke rohkem kodus, aga tuli välja et ei olnud ja ma üritasin asendada ühe teise plaadiga, mis ei toiminud sama hästi.
Kokkuvõtteks saan öelda, et kuigi minu savituba on pisike siis tegelikult saab seal täitsa edukalt töötuba läbi viia. Maksimum osavõtjat on küll ma arvan 12 inimest. Ja täitsa põnev on vaadata, mida teised teevad ning ise ka natuke teisi tehnikaid tolmust puhtaks pühkima ja mitte ainult treima potikedral. Võib-olla peaks laskma inimesi oma savituppa tihedamini, näiteks saviringi või muu sellise näol. Potikedral treimist saaksin ka soovijatele õpetada.
Lisaks sain ma suurem töölaua. See on küll ajutine lahendus, aga kaks korda suurem laud sobis mulle täitsa. Täna proovisin. Sain terve pinna ilusti kasutusse võtta :D Aga eks nii nende ajutiste lahendustega ikka kipub minema...jäävadki tükiks ajaks.
Uut aastat alustasin amigurumide lainel. Nii valmiski lausa neli uut tegelast. 
Kogun Pinteresti jätkuvalt lahedaid ideid, mida tahaks proovida. Nii jäid mulle silma sellised pisikesed tegelased. Minu lemmikuks sai valge karu. Nägu tuli mul veidi erinev mustri looja pakutud variandist, aga nii ongi nad erilisemad. Mustrit saab piiluda siit.
Loomulikult on kassid olnud minu lemmikud alati. Nii leidsin taaskord ringi surfates Amineko kassi. Mõtlesin pikalt tegema asudes, kas tikin silmad nagu muster ette näeb või kasutan turvasilmi. Kiisu tuli nipsakas. Eriti lahe on, et teda saab asetada erinevatesse asenditesse käppade asendeid muutes. 
