TK: 12 erinevat tehnikat - Atsi heegeldatud vaip

Selle vaibaga on üks imelik lugu, alustatud sai seda juba Hubase kodu projekti raames. Siis väsisin ja hakkasin teist varianti tegema ning harutasin kõik üles. Ka see katse jäi poolikuks. Nüüd siis kolmas katse - tagasi heegeldamise juures ja siin ta nüüd pn - pean veel plaani, et kas teen suuremaks - teisest vaiba versioonist kõik veel üles harutatud pole, aga nii umbes 5 ringi jagu vast materjali on veel. Pilt tuli erakordselt kehva - väike sõber küll üritas elu eest päeva päästa kõiki oma võlusid mängu pannes :P

Rahul ma veel ei ole ja sellele postitusele tuleb järg :)

CD-ümbrised

 Juba mõni aeg tagasi valmis 5 taolist ümbrist. Kahte täpselt ühesugust ei tulnud ja pildile said ainult kaks viimast. 

Kinnituseks oli lihtne linase niidiga makramee pael.

Igast katsetusest pikemat koostööd ei sünni, nii juhtus ka sellega. Põnev oli proovida ikka :)

Kirju-mirju pihikseelik

Kevad hiilib lähemale oma salakavalate ilmadega. Kudusin kirju-mirju pihikseeliku mohäärlõngast.

Rõõmsad padjakesed laste toolidele

Jaanuar oli kudumise kuu Isetegijas ja ma alustasin peale esitatud töö veel teisigi. Plaaniväline kodune nädal tundus ideaalne nende lõpetamiseks.
Kõigepealt tegin laste toolidele rõõmsad katted. Teostus päris lihtne: neli punast  ja neli sinist lappi  kudusin valmis ja padjakese ümber heegeldasin Greetele punase ja Karl Stefanile sinise äärise. Siis veel paelad juurde, millega katted tooli külge kinnitada. Kahekordne mahulise vatiiniga polsterdatud pehmendus ka lisaks.

TK: 12 erinevat tehnikat: Talli-Anni veebruar - heegeldamine

Sel kuul heegeldasin kööki uue kardina. Muster tekkis iseenesest. Ülaossa sai  rida rombe ja alaossa proovisin südameid kujundada. Vahepeal lõppes muidugi niit otsa ja vahe paistab veidi välja ka.

Väga vana voodi uueks

Asusin täna oma ammust unistust teostama. Talli-Anni ja -Juhani pööningult leitud vana nuppudega kaunistatud voodi ootab ammu oma järge. Kahjuks on üks äärmine nupp kaduma läinud. Võib olla leidub meie meeste hulgas keegi, kes uue treib. Ma ei oska kohe kuidagi aimata, kui vana see kaunitar olla võib. Kaldun arvama, et umbes 80-90 aastat, kuid võin eksida.

Miks ma selle tööga siis nii kaua venitanud olen? See on juba üle kolmekümne aasta meie valduses olnud. Algul olime nii noored ja ei osanud vana asja väärtustada. Kui üleval ehitamiseks läks, hakkas mõte liikuma. Mõni aasta tagasi oli Isetegijas projekt: TK Teeme koos meestega. Ei olnud minust asja ja ühtegi toetajat ka ei olnud. Edasi  ei olnud kord aega, kord tahtmist, siis nappis jõudu ja nüüd klappis kõik imehästi. Ülemise korruse keskmisse tuppa sobiks värvilt hästi üks vahva punane voodi.  Nädal tagasi leidsin ka sobiva värvi ja läkski lahti.
Kõigepealt eemaldasin treitud nupud, puhastasin pinnad lihvijaga ja kandsin esimese kihi värvi peale.

Vahepeal selgus, et originaalvoodi pikkus on vaid 177 cm. Esialgne plaan kasutada ja korrastada ka küljelauad muutub. Tulevad uued küljed  alusega ja päris uuele sobiva suurusega madratsile mahub ka täismees magama. Arusaamatuks jääb, kuidas vanasti mehed küll vooditesse ära mahtusid.

Teine päev -hakkab tekkima ettekujutus, missuguseks voodi võib saada. Uus kiht värvi peale ja see ei jää viimaseks, sest vana pruun värv on visa kaduma. Eriti keeruline on nuppude värvimine.

Vana voodi  sai uued küljelauad ja  hakkab juba ilmet võtma. Veel kord või kaks värvida ja jalad lühemaks võtta, sest muidu jääb madrats ebaloomulikult kõrgele.

Täna jõudis meie vana-uus säng oma tuppa tagasi. Sobib ideaalselt ja palju paremini, kui ma loota oskasin. Seina poole ei saagi nuppe panna, kaldsein jääb ette. Seega sai lahenduse ka kadunud nupu probleem.

Täna (28.02) jõudis ka madrats kohale. Lõpuks ongi minu üks unistus täitunud.