Väikesed vaasid sinilillede jaoks

Vaas vasakul on 7,9 cm kõrge

Kui mina väike olin, siis ma tihti korjasin kevadel oma emale lilli : sinililled, ülased, lumikellukesed jne. Meil oli selline väike vaas mis oli just sobiva suurusega selliste väikeste kevadlillede jaoks. 

Ükspäev leidsin selle vaasi üles ja hakkasin mõtlema, et tegelikult võiksin ise teha vahel ka väikeseid vaase. Vaas ei pea tingimata selline suur olema. 

Vaaside kõrgused ülemine rida vasakult : 11,2; 10,5;6,9; 8,5cm ja
 alumine rida:7,2;7,7; 6,6; 9,3 cm

 

Ma ei saa öelda, et oleksin pidanud kõvasti vähem vaeva nägema võrreldes suuremate vaasidega. Ega ma veel väga suuri vaase veel ei tee. Üldiselt olen tulemusega rahul. Kõik on natuke omamoodi. Need valged vaasid oleks pidanud tulema mitte valged, aga glasuuridele meeldib ahjust välja tulles üllatada.

Midagi sinist...

Harjutamine teeb meistriks. See kehtib ka treimise puhul. Eks ma siin vaikselt katsetan, eri vormide ja glasuuridega. Minu meelest kõige parema tunnetuse annab just see, kui ma saan glasuuritud asja kätte ja saan hinnata, kas see ikka tuli hästi välja.

Tasside kõrgused on järgmised: vasak tulp alustades ülevalt alla
 10,1 cm; 10,2 cm; 12 cm ning parem tulp ülevalt
 alla 9 cm; 8,4 cm ; 9 cm .

 Olen proovinud teha erinevaid tasse. Siin on valik minu tehtud sinise glasuuriga tassidest. Katsetasin erinevate tassi võimalike vormidega ja sama kehtis ka sanga puhul. Kõik sangad on küll lüpstud, aga ma mängisin natuke nende kujuga.

Mulle meeldib kui glasuurid on mänglevad. Eriti meeldib mulle kui kaks eri glasuuri sulanduvad mingil määral. Paremal tulbas kõige ülemine näiteks on huvitav näide sellest. Seest ja väljast ülemine serv on glasuuritud luganoga ja ülejäänud osa väljast porzelliniga. Mis juhtus oli see, et lugano ja porzellini sulandusid üpris hästi ja tulemus on ikka päris ilus. Olgugi, et ühe serva pealt lugano praktiliselt voolas ära, siis minu meelest lõpptulemus jäi päris hea. Ma ise olen väga rahul sellega, kuidas see tass välja tuli. Samas parema tulba järgmine tass on tsipa kahtlasem. Nimelt sinine glasuur, mis sai sisse valatud ei jäänud päris nii nagu ma ette kujutasin. See vajus osaliselt alla ja seetõttu see tass ei tulnud nii hea välja. Väljas sinine ja porzellini sulandusid väga põnevalt. Selle osaga olen jällegi väga rahul. See tass näeb väga eriline välja, aga ei tulnud nii hästi välja kui oleks võinud. Ma  siiski ei viska seda praagi hunnikusse, olgugi et võiks kõvasti parem olla. Vasaku tulba kõige ülemine ei tulnud ka nii hästi välja kui oleks võinud, sest serva peal kaks glasuuri ei ühildunud kõige paremini. 

Vasakult poolt alustades on kõrgused järgmised: 18,7 cm,
16 cm, 19,5 cm. 

Ma olen kätt harjutanud ka vaaside treimises. Siin on mõned näited. Põhirõhk on tegelikult läinud just kõrgemate asjade treimisele ja samal ajal ka erinevate vormide saavutamisele. 

Kui tasside puhul mind üldse ei morjenda, et need ahjus väiksemaks lähevad, siis vaaside puhul teeb see ikka nukraks. Aga ei ole midagi muud teha, kui edasi harjutada.

Esimene vaas on glasuuritud sinisega, mis on selline heledam sinine. Olenevalt kui paksult seda panna võib tulemus tulla poolläbipaistev või paksemalt pannes ka härmatist meenutavana. Jällegi mulle meeldib mänglev glasuur ja kuna ma glasuurisin seda sellele vastavalt, tuli tulemus selline huvitav. 

Teine vaas on glasuuritud seest ja serva pealt sinisega ja väljast porzelliniga. Jällegi ma üritasin saavutada sellist sulandumise efekti. Minu meelest tuli see üpris põnevalt välja. Viimane vaas on glasuuritud luganoga ja jällegi vastavalt glasuuri paksusele natuke mängib värvidega.

Sinine värv ei ole minu lemmik, aga ma jäin nende asjade tulemusega üpris rahule. Nagu tavaliselt, alati saaks paremini.  Mida ma tean on see, et tulevikus tuleb veel siniseid asju :)

Kannude lugu..

Umbes aasta tagasi sain ma ülesande teha potikedral kolm ühesugust asja. Minu jaoks oli see natuke keeruline, kuna ma ei tahtnud teha ei tasse, ega kausse. Seega pärast pikka kaalumist otsustasin esitada endale väljakutse ja teha kolm teekannu. Ausalt öeldes see oli üpris loll mõte, sest teekann on üks kõige keerulisemaid vorme, mida potikedral üldse teha annab. Algaja treija jaoks päris raske.

 Vaadates tagasi möödunud aasta peale, siis ma olen väga palju aega ja energiat kulutanud just teekannude tegemisele.

Kuskil oktoobris hakkasin  neid reaalselt tegema. Kohe alustades teadsin, et ma tahan treida võimalikult palju kannu osasid (kannu keha, kaas ja tila). Sang oli natuke lahtine teema, aga üpris ruttu leidsin, et mulle meeldib üle kannu minev sang kõige rohkem ja sellest tingituna muutus kogu kann.

Kannu puhul ongi see kõige raskem, et kõik osad peava kokku sobima ja kui muudad üht osa, siis see mõjutab ka teisi.

Praegu on neid esimesi kanne juba naljakas vaadata, kuna aasta jooksul õppisin asju juurde ja nüüd näen oma algseid töid juba teises valguses. Aga muud moodi ei saagi õppida.












Jaanuaris alustasin nende kannude edasi arendamist. Ma lahendasin mõned detailid teistmoodi, aga üldiselt jäi kannude algmõte samaks. Lihtsalt minu meelest vajasid need natuke mudimist.

Mulle meeldis, et see punane glasuur on selline mänglev ja olgugi, et ma algselt kujutasin ette natuke teistsugust tulemust. Jäin ma esimese kahe kannu glasuuridega nii rahule, et ülejäänud 6 glasuurisin samamoodi lootuses, et ka need jäävad sellised põnevad. Mina jäin tulemusega rahule.

Kokkuvõttes võin öelda, et mul ei ole olnud ühtki teist projekti, mis oleks mind nii palju õpetanud. Olgugi, et tulemus oleks võinud olla parem/perfektsem, siis ma olen oma viimaste kannudega rahul. Alati saaks paremini, aga mulle isiklikult meeldib, kui asjale jääb mingi isikupära/kiiksu, midagi mis teeb asja erilisemaks. Need teekannud tulid välja nii nagu mina tahtsin ja ma arvan, et see on kõige olulisem.

Juurde tegin ka mõned teetopsid.

Ma tegin kokku 12 teekannu. Esimesed neli  glasuurisin sinise ja rohelisega. Järgmised neli tulid välja veidi ümaramad (keskmine kõrgus umbes 20 cm). Viimased neli tulid suuremad (keskmine kõrgus umbes 26 cm) ja nagu eelmised neli samuti väljast punase ja seest musta glasuuriga.