Väikesed vaasid sinilillede jaoks

Vaas vasakul on 7,9 cm kõrge

Kui mina väike olin, siis ma tihti korjasin kevadel oma emale lilli : sinililled, ülased, lumikellukesed jne. Meil oli selline väike vaas mis oli just sobiva suurusega selliste väikeste kevadlillede jaoks. 

Ükspäev leidsin selle vaasi üles ja hakkasin mõtlema, et tegelikult võiksin ise teha vahel ka väikeseid vaase. Vaas ei pea tingimata selline suur olema. 

Vaaside kõrgused ülemine rida vasakult : 11,2; 10,5;6,9; 8,5cm ja
 alumine rida:7,2;7,7; 6,6; 9,3 cm

 

Ma ei saa öelda, et oleksin pidanud kõvasti vähem vaeva nägema võrreldes suuremate vaasidega. Ega ma veel väga suuri vaase veel ei tee. Üldiselt olen tulemusega rahul. Kõik on natuke omamoodi. Need valged vaasid oleks pidanud tulema mitte valged, aga glasuuridele meeldib ahjust välja tulles üllatada.

Amigurumide kauss

Üle pika aja ka üks postitus siia :)

Jõuluvana kingikotis oli sel aastal selline põnev asi. Minu esimene mõte oli - pärmitaigna kergitamise kauss, siis jõudsin juba mõelda, et oot aga see tuleb sealt ju välja ja kauss liiga väike ka :D











Tegelikkuses on see kauss, kuhu saab torgata oma vardad/heegelnõelad kaane sisse. Mina võtsin selle kasutusele kui amigurumide tegemise kausina. Sinna sisse mahub ilusti paar pisikest pooleli olevat tööd või ka mõni suurem, kuid veel täitmata loomake.

Lisaks saab sinna sisse visata ka silmad, nõelad ja muud tarvikud. Juhuks, kui töö pooleli jääb saab heegelnõela ilusti kaane sisse torgata ja kaan kausile peale. Nii on ta kaitstud nii laste kui ka kasside eest :)

Kaanele leidsin juba ka uue kasutuse - sinna peale saab diivani käetoele asetada ilusti tassi teed/kohvi tegemise ajaks :)

Meil on äge jõuluvana!

Savi töötuba

  Laupäeval toimus minu savitoas esimene päris töötuba. Ma ei ole tegelikult reklaaminud, et minu juures saab töötubasid teha, seega see ei ole mingi üllatus, et neid varem ei ole toimunud. Aga suvel küsiti minu käest, kas minu juures saab savist midagi teha ja ma ütlesin, et saab ikka. Nii see õpituba saigi teoks :)  Ja kuna ma ei olnud varem sellist töötuba läbi viinud, siis nüüd oli vaja natuke mõelda, et kuidas teha nii, et paik kus tavaliselt üksinda nokitsen, mahutaks 11 inimest.

 Nii ma siis mõtlesin, mida võiks lastega koos teha. Lõpuks ma otsustasin, et kuna on sügis, siis praegu oleks lastega just sobilik ära kasutada erinevaid lehti. Mulle tundus, et kõige kihvtim leht mida võiks kasutada on vahtraleht.  

  Midagi keerulist ei olnud. Lasin neil rullida savist leht, kuhu peale nad said vahtralehe asetada ja siis oli vaja see ka rullida savi sisse. Pärast pidid lõikama lehe piirjooned välja, eemaldama vahtralehe ja siluma savist lehe ääri nii palju kui nad oskasid. Järgmiseks asetasid nad oma savist vahtralehed kaussidesse (ostsin selleks ühekordsed nõud) ,oma nimi peale kirjutada ja siis ma lasin asjadel natuke kuivada. 

  Kui lehed olid valmis, siis ma lubasin neil vastavalt oma soovile midagi voolida. Tehti koeri, inimese nägusid ja muudki. 

Lõpetuseks ma lasin neil asjad ka kohe ära glasuurida. Ma olen veendunud, et kui keegi teeb savist midagi, siis ta peaks need ise ka ära glasuurima. Ja kuna tegemist oli ühekordse üritusega, siis muidu oleks mina pidanud nende tööd glasuurima, aga see ei oleks ikka päris see olnud. Pealegi nagu ma glasuure neile kätte andes sain teada, kujutasid nad oma lehti ja loomi väga erinevates toonides ette. 

Tuleb põnev põletus.

 Üldjuhul ma ei glasuuri tooreid asju. Kui ma teen seda siis ma ikka lasen kuivada nahkkuivaks enne, aga seekord oli aega vähe ja asjad oli vaja nii valmis saada kui võimalik.

 Eks ma natuke pabistasin, et kuidas kõik laabub. Aga ma ise usun ja loodan, et lapsed ja ka nende vanemad jäid selle töötoaga rahule.

Mida ma õppisin sellest töötoast:

* Tundus, et lastele sobis selline variant, et kõige pealt teeme koos ühe asja valmis ja siis võivad teha, mida nad soovivad.

* Mul on vaja rohkem saepuru plaati. See on minu meelest kõige parem tööalus ja ma arvasin, et mul on tükke rohkem kodus, aga tuli välja et ei olnud ja ma üritasin asendada ühe teise plaadiga, mis ei toiminud sama hästi.  

 Kokkuvõtteks saan öelda, et kuigi minu savituba on pisike siis tegelikult saab seal täitsa edukalt töötuba läbi viia. Maksimum osavõtjat on küll ma arvan 12 inimest. Ja täitsa põnev on vaadata, mida teised teevad ning ise ka natuke teisi tehnikaid tolmust puhtaks pühkima ja mitte ainult treima potikedral. Võib-olla peaks laskma inimesi oma savituppa tihedamini, näiteks saviringi või muu sellise näol. Potikedral treimist saaksin ka soovijatele õpetada. 

 Lisaks sain ma suurem töölaua. See on küll ajutine lahendus, aga kaks korda suurem laud sobis mulle täitsa. Täna proovisin. Sain terve pinna ilusti kasutusse võtta :D Aga eks nii nende ajutiste lahendustega ikka kipub minema...jäävadki tükiks ajaks. 

Midagi sinist...

Harjutamine teeb meistriks. See kehtib ka treimise puhul. Eks ma siin vaikselt katsetan, eri vormide ja glasuuridega. Minu meelest kõige parema tunnetuse annab just see, kui ma saan glasuuritud asja kätte ja saan hinnata, kas see ikka tuli hästi välja.

Tasside kõrgused on järgmised: vasak tulp alustades ülevalt alla
 10,1 cm; 10,2 cm; 12 cm ning parem tulp ülevalt
 alla 9 cm; 8,4 cm ; 9 cm .

 Olen proovinud teha erinevaid tasse. Siin on valik minu tehtud sinise glasuuriga tassidest. Katsetasin erinevate tassi võimalike vormidega ja sama kehtis ka sanga puhul. Kõik sangad on küll lüpstud, aga ma mängisin natuke nende kujuga.

Mulle meeldib kui glasuurid on mänglevad. Eriti meeldib mulle kui kaks eri glasuuri sulanduvad mingil määral. Paremal tulbas kõige ülemine näiteks on huvitav näide sellest. Seest ja väljast ülemine serv on glasuuritud luganoga ja ülejäänud osa väljast porzelliniga. Mis juhtus oli see, et lugano ja porzellini sulandusid üpris hästi ja tulemus on ikka päris ilus. Olgugi, et ühe serva pealt lugano praktiliselt voolas ära, siis minu meelest lõpptulemus jäi päris hea. Ma ise olen väga rahul sellega, kuidas see tass välja tuli. Samas parema tulba järgmine tass on tsipa kahtlasem. Nimelt sinine glasuur, mis sai sisse valatud ei jäänud päris nii nagu ma ette kujutasin. See vajus osaliselt alla ja seetõttu see tass ei tulnud nii hea välja. Väljas sinine ja porzellini sulandusid väga põnevalt. Selle osaga olen jällegi väga rahul. See tass näeb väga eriline välja, aga ei tulnud nii hästi välja kui oleks võinud. Ma  siiski ei viska seda praagi hunnikusse, olgugi et võiks kõvasti parem olla. Vasaku tulba kõige ülemine ei tulnud ka nii hästi välja kui oleks võinud, sest serva peal kaks glasuuri ei ühildunud kõige paremini. 

Vasakult poolt alustades on kõrgused järgmised: 18,7 cm,
16 cm, 19,5 cm. 

Ma olen kätt harjutanud ka vaaside treimises. Siin on mõned näited. Põhirõhk on tegelikult läinud just kõrgemate asjade treimisele ja samal ajal ka erinevate vormide saavutamisele. 

Kui tasside puhul mind üldse ei morjenda, et need ahjus väiksemaks lähevad, siis vaaside puhul teeb see ikka nukraks. Aga ei ole midagi muud teha, kui edasi harjutada.

Esimene vaas on glasuuritud sinisega, mis on selline heledam sinine. Olenevalt kui paksult seda panna võib tulemus tulla poolläbipaistev või paksemalt pannes ka härmatist meenutavana. Jällegi mulle meeldib mänglev glasuur ja kuna ma glasuurisin seda sellele vastavalt, tuli tulemus selline huvitav. 

Teine vaas on glasuuritud seest ja serva pealt sinisega ja väljast porzelliniga. Jällegi ma üritasin saavutada sellist sulandumise efekti. Minu meelest tuli see üpris põnevalt välja. Viimane vaas on glasuuritud luganoga ja jällegi vastavalt glasuuri paksusele natuke mängib värvidega.

Sinine värv ei ole minu lemmik, aga ma jäin nende asjade tulemusega üpris rahule. Nagu tavaliselt, alati saaks paremini.  Mida ma tean on see, et tulevikus tuleb veel siniseid asju :)

Kannude lugu..

Umbes aasta tagasi sain ma ülesande teha potikedral kolm ühesugust asja. Minu jaoks oli see natuke keeruline, kuna ma ei tahtnud teha ei tasse, ega kausse. Seega pärast pikka kaalumist otsustasin esitada endale väljakutse ja teha kolm teekannu. Ausalt öeldes see oli üpris loll mõte, sest teekann on üks kõige keerulisemaid vorme, mida potikedral üldse teha annab. Algaja treija jaoks päris raske.

 Vaadates tagasi möödunud aasta peale, siis ma olen väga palju aega ja energiat kulutanud just teekannude tegemisele.

Kuskil oktoobris hakkasin  neid reaalselt tegema. Kohe alustades teadsin, et ma tahan treida võimalikult palju kannu osasid (kannu keha, kaas ja tila). Sang oli natuke lahtine teema, aga üpris ruttu leidsin, et mulle meeldib üle kannu minev sang kõige rohkem ja sellest tingituna muutus kogu kann.

Kannu puhul ongi see kõige raskem, et kõik osad peava kokku sobima ja kui muudad üht osa, siis see mõjutab ka teisi.

Praegu on neid esimesi kanne juba naljakas vaadata, kuna aasta jooksul õppisin asju juurde ja nüüd näen oma algseid töid juba teises valguses. Aga muud moodi ei saagi õppida.












Jaanuaris alustasin nende kannude edasi arendamist. Ma lahendasin mõned detailid teistmoodi, aga üldiselt jäi kannude algmõte samaks. Lihtsalt minu meelest vajasid need natuke mudimist.

Mulle meeldis, et see punane glasuur on selline mänglev ja olgugi, et ma algselt kujutasin ette natuke teistsugust tulemust. Jäin ma esimese kahe kannu glasuuridega nii rahule, et ülejäänud 6 glasuurisin samamoodi lootuses, et ka need jäävad sellised põnevad. Mina jäin tulemusega rahule.

Kokkuvõttes võin öelda, et mul ei ole olnud ühtki teist projekti, mis oleks mind nii palju õpetanud. Olgugi, et tulemus oleks võinud olla parem/perfektsem, siis ma olen oma viimaste kannudega rahul. Alati saaks paremini, aga mulle isiklikult meeldib, kui asjale jääb mingi isikupära/kiiksu, midagi mis teeb asja erilisemaks. Need teekannud tulid välja nii nagu mina tahtsin ja ma arvan, et see on kõige olulisem.

Juurde tegin ka mõned teetopsid.

Ma tegin kokku 12 teekannu. Esimesed neli  glasuurisin sinise ja rohelisega. Järgmised neli tulid välja veidi ümaramad (keskmine kõrgus umbes 20 cm). Viimased neli tulid suuremad (keskmine kõrgus umbes 26 cm) ja nagu eelmised neli samuti väljast punase ja seest musta glasuuriga. 

No savitoas sai ka märtsi jooksul midagi ikka tehtud...

Märtsis jooksul sain mõned asjad savitoas valmis. Eks oli ka varasemalt valminud asju, mis lihtsalt ei olnud jõudnud ettepõletusse varem. Karl Stefanil oli päris palju asju ja ema poolt Greetele tehtud väikesed tassid talle mängimiseks.

Loodetavasti saab varsti neile asjadele ka glasuurpõletuse tehtud. See muidugi tähendab, et Karl Stefanil on tööd jalaga segada, sest kui ikka asjad savitoas teha, siis pärast peab need ära ka glasuurima.

Ahjust tulid mõned asjad

Me tegime 2012 aasta sügisel päris palju asju savist. Suurema osa saime ka täitsa valmis. Osad asjad käisid küll eelpõletuses ära ja said glasuuritud, kuid siis jäi glasuurpõletusse minek venima ja venima ja venima.... Täitsa uskumatu, kuidas aeg ikka lendab.:) Nüüd veebruari lõpus jõudis enamus nendest asjadest glasuurpõletusse.

Täitsa põnev oli. Aega ikka läks üpris palju mööda enne kui ma sain need asjad põletatud ja päris täpselt enam ei mäletanud, mis glasuure ma kasutasin. Lisaks ma olen vahe peal natuke rohkem teadmisi saanud, kuidas midagi savist teha ja seda ka glasuurida.

Põhjus, miks ma need ikkagi ära põletasin on väga lihtne. Tol aja hetkel me oskasime selliseid asju teha ning kulutasime nii aega, kui ka savi/glasuure selle jaoks. Tundus raiskamine, neid mitte põletada. Lisaks sain ikkagi põletuse kogemuse ja lihtsalt sellised suuremad glasuuriproovid.

Tegelikult kõik tuli välja.  Ja küll ma ka neile asjadele koha ja kasutuse leian. Ausalt öeldes pole ka mõtet väga nende kallal nuriseda, tegime nii nagu me siis oskasime.

Minu kõige esimene teekannu katsetus...Glasuuriga ma olen enam-vähem rahul, just selle punakama tooniga. See on ainuke asi, kus see glasuur sai vist natukenegi õige tooni kätte, sest savi ise on tumedam ja lehtede peal oleva glasuuri sõi savi täitsa ära.Tehniliselt, mitte nii väga hea teostus. Ja kannu juurde tegin ka kaks tassi.

Siis ma tegin komplekti 3 kaussi. Punane läks siin täitsa roosaks...eks ma pean katsetama selle glasuuriga edasi, mulle hetkel tundub, et see lihtsalt sai liiga lahjalt peale kantud. Roheline glasuur tuli minu meelest õigesti välja. Sama asi juhtus ühe suure vaagnaga.

Ma panin teekannu kaane siia võrdluseks. Ma kasutasin erinevat savi, aga sama glasuur Valgel savil jäi roheline paremini ja tumedal savil punane glasuur..

Siis ma tegin topsikuid ja veel ühe vaagna. Kasutasin neil läbipaistvat glasuuri...eks ma üritasin savi tooni jätta nähtavale, aga ega see väga ilus nüüd küll välja ei tulnud.

Tegelikult siis kui ma neid asju tegin olid need topsikud mõeldud küpsetusvormidena, aga ma enam nii ei arva.

Siku tegi ka kaks asja: kaussi ja tassi. Kauss on tehtud mustast ja valgest savist.

Tegelikult tulid kõige paremad asjad välja Karl Stefanil. 2012 aastal oli ta ikka päris väike ja eks me aitasime ka natuke, aga suurema osa tööst tegi tema ja ka glasuuris kõik ise. Valis asjad, mida ta tahtis teha ja ka glasuurid, mida kasutada. Päris tubli töö!

Sõbrapäev savitoas

Toredat sõbrapäeva! 2015 aasta toob muudatusi meie savitoa tegemistes. Täna alustasime savitoa kujundamise projektiga. Palju sai tehtud ja päeva lõpuks sai käed natuke saviseks ka. Karl Stefan on juba nädalaid rääkinud, et tema tahab minna maale koos tädi Kaiga savituppa. Täna siis sai see lõpuks teoks. 

Midagi õue

Ats postitas natuke aega tagasi pildi minu tegemiste kohta. Mõtlesin täna, et kirjutan ja seletan mis elukas see nüüd on ja miks ma selle üldse tegin.

Ma pidin välja mõtlema mingi keraamilise asja, mida ma saan panna näiteks õue. Märksõnad millest ma pidin lähtuma olid järgmised: keskkonna keraamika, vabavorm ja fantaasia.

Asi ei pidanud tulema ka praktiline, seega piiranguid mul põhimõtteliselt ei olnud :) Põletusviisi võisin vabalt valida.

Ma tahtsin teha midagi, mis on eriline ja mida suure tõenäosusega sa igas aias ei kohta. 

Mina otsustasin teha draakoni. Ma ei teinud skulptuuri, vaid tegin ainult teatud kehaosad valmis ning kasutan õues olevat küngast draakoni kehana.  Õue viin oma draakoni ainult kevadel, suvel ja sügisel. Ma valisin põletusviisiks raku põletuse, mistõttu ma ei julge seda miinuskraadidega õue panna. Samas ma ei julgeks talvel ka kõrgkuumuses käinud asju välja jätta.

Olgugi, et praegu on talv ma mõtlesin, et ma siiski üritan natuke pildi peal näidata, kuidas mu draakon peaks  õues välja nägema.

Leidsin ühe lumehange.... 

.......ja asusin oma draakonit õue laskma ;)

Ja selline näeb välja minu draakon või lohe.

 Praegu on ta väike, aga ma plaanin seda draakonit oga haaval edasi kasvatada. Loodetavasti õnnestub, mul veel raku põletusest osa võtta ja ma saan oma draakoni suureks kasvatada. 

Ma kasutasin raku põletust ja ainuke glasuur, mida ma kasutasin on raku punane ning see "must" pind on raku põletuse protsessi käigus tekkinud. Ogad ja silmad tulid välja täpselt nii nagu ma seda ettekujutasin. Eesmärk oligi tugev punase ja musta kontrast. Must pind on see, mille ma meelega jätsin glasuuri alt välja. Mina ise olen väga rahul ning kindlasti tahan teisi asju ka tulevikus raku põletusega põletada :)

2014 aasta tegemiste kokkuvõte - Kai

Sellel aastal olid mu käed ikka savis, aga 2014 tõi kaasa suure muutuse. Nimelt ma leidsin tee potikedra juurde.

Jaanuaris istusin ma esimest korda potikedra taha. Ma teadsin, et see on raske. Kui sa vaatad kõrvalt, kuidas teised treivad, siis see tundub imelihtne... Lõpuks see ongi lihtne, selleks on aga vaja kõvasti harjutada.  Ja see võtab aastaid. 

Seega sellel aastal ma harjutasin, harjutasin ja harjutasin treimist. Valmisid erinevad topsikud/vaasid/kannud...arvestades kui palju ma treimise peale aega kulutasin, siis see kogus on üpris väike. Peamiselt kuna ma ei arva, et kõike peab alles jätma. Ma alles õpin. Kui ma võrdlen, mida ma suutsin teha potikedral jaanuaris ja mida detsembris.. siis neid ei anna võrrelda. Aastaga olen õppinud üpris palju, aga ma tean, et mul on veel pikk tee minna, enne kui ma saan öelda, et treimine on lihtne.

Ma ei istunud ainult potikedra taga, vahel tegin ka muid asju. Kõige aega nõudvam oli kindlasti kolmnurkadega teekannu ja tasside komplekt. Selle kohta ma postitasin varem. Naljalt ma sellist asja enam ette ei võtaks, puhas jäärapäisus sai need asjad lõpuks valmis. :) 

Veel võtsin ma pähe, et ma pean tegema doomino komplekti. Käsitsi. Selle puhul võin ma küll öelda, et see oli üks selliseid ideid, mis tuli ja ei lasknud enne uute asjade peale keskenduda, kui ma tegin endale doomino komplekti valmis. Nii nagu vahel juhtub..ei tulnud üks komplekt, vaid kaks. :D Mingil põhjusel oli see mu jaoks väga tähtis, et ma ikka seda teeksin.

Aasta kokkuvõteks saan öelda, et peamiselt ma tegelesin treima õppimisega. Vahel tegin ka muid asju, aga treimisel on kindlasti kõige suurem osa minu selle aasta tegemistes.

Loodetavasti suudan 2015 olla tublim ja postitada rohkem oma tegemiste kohta.

Vaasid, tass ja mõned elukad :)

Mul valmisid mõned keraamilised esemed natuke aega tagasi ja nüüd ma räägin nendest pikemalt. :)

Mitte ükski kasutatud glasuuridest ei tulnud välja nii nagu ma ette kujutasin. :D Ma üldiselt ei oota mingit kindlat tulemust.... Aga täitsa põnev oli, et kõik tulid teistsugused. 

Miks teistsugused? Kehv googeldamine ehk siis otsingu tulemusel oli glasuuri värvus teistsugune, kui reaalne tulemus. Kasutasin erinevaid savi tüüpe, mis tähendab, et ka glasuurid toimivad nende peal erinevalt. Asukoht ahjus mõjutab... Mis tehnikaga glasuur on peale kantud ja kui paks kiht jne. Ühesõnaga mõjutavaid faktoreid on mitmesuguseid.   

Ma tegin kolm vaasi ussitehnikas. Esimesest vaasist ma juba olen siin varem rääkinud. Ausalt öeldes, ma ei mäleta, miks ma tegin need nii ebakorrapärased.  Aga need oli meelega nii tehtud. Ma üritasin valida julgeid toone, et vaasid tuleks ikka erilised. Muidugi ma natuke ehmatasin ära, kui neid esimest korda valmiskujul nägin, sest no selline tulemus mu eesmärk ei olnud. Päris sama glasuuride kombinatsiooni ma vist enam ei kasuta... Lisaks tooksin välja, et kasutasin  vaasidel sama glasuuri kariibi. Ühel juhul pealekantud pintsliga ja teisel valasin glasuuri sisse. Näiteks punane glasuur  ei tulnud välja punasena, nagu ma ootasin. Tassi peal olen sama punast tooni kasutanud... Tulemus oli päris erinev.

Niisiis kaks ussitehnikas vaasi. Nagu ma ütlesin tegin need meelega ebakorrapärased. Tagant järgi teeks vist veel ebakorrapärasemad , sest tundub et tegin seda liiga ettevaatlikult. Kui juba teha hull vaas, siis ikka täiega hull.  

Vaas 2 (paremal): väljast kaetud punasega, seest kariibiga.

Vaas 3 (vasakul):  väljast kaetud kariibi ja seest liustikuga.

Veel tegin ühe tassi. Ma tahtsin teha kahe sangaga tassi ja sellise laeva meenutava kujuga. Tegin oma elu raskemaks tehes päris palju täppe tassi kehale. Nende tegemine ei olnud iseenesest raske, aga hiljem glasuurimine võttis ikka tükk aega.  Lisaks siis sangad, mis valmisid ühe teise tassi ülejäänud osast, sest mulle tundus, et mina saaks seda detaili kasutada. Muidugi sama glasuur toimis sangadel ja tassi kehal erinevalt, kuna kasutasin erinevaid savi tüüpe. 

Tass: sangad, täpid ja jooned ning seest punasega, ülejäänud mustaga.

Veel tegin õõnesvormid. Mul oli ideede kriis ja lõpuks tegin šablooni lihtsalt juhuslikult pliiatsiga jooni tõmmates. Tulemus oli see, et mulle lahkelt öeldi, et mu töö meenutab põletikus kõhunääret. Ma ei olnud nõus tunde kulutama põletikus kõhunäärme tegemiseks ja selle tõttu ma lisasin ogad. Ja ristisin oma looma dinosauruseks. Lõpuks mulle tundus, et mu dinosaurus jääks üksikuks ja tegin kaks pisikest dinosaurust talle seltsiks. Neid kutsutakse ka draakoniteks, aga ma jään selle juurde, et need olevused on mõeldud dinosaurustena. Läbipaistev glasuur praktiliselt põles välja ja kroomrohelist, kas ma panin liiga õhukeselt või siis see konkreetne savi ei armasta glasuure.

Dinosaurused: keha osa läbipaistev ja ogad kroomrohelisega. 

Mõned savitööd....

Ma proovisin sügisel uusi tehnikaid ja nüüd ma sain osa nendest töödest kätte. :)

Esimene on kauss. Voolitud savi pallist, kaunistuseks on kraabitud/vajutatud peale mõned kujundid. Teoorias pidi olema tegemist kammkeraamikaga.  Aga... oleks pidanud tugevamalt kausi pinnale neid kujundeid tegema, aga no ega see päris õige kammkeraamika ei ole nagunii ( loe elektriahju põletus + glasuuritud).

Veel tegin ma karbi/topsi. Voolisin/mudisin karbi selliseks nagu tahtsin, siis kuivatasin natuke, lõikasin pooleks ning sisemuse uuristasin. Lõpetuseks glasuurisin. 

Tegin ühe suhteliselt lihtsa vaasi vorstitehnikas :) Ei ole kaneelisai! Ikka vaas on :) See vaas on endale juba ka uue omaniku leidnud.

Need ei ole midagi erilist, lihtsat erinevate tehnikate õppimise jaoks oli vaja kätt harjutada :) 

Keraamilised jõuluehted

Enne eelmisi jõule tuli mul mõte teha keraamilisi jõuluehteid. Kohe väga tahtsin neid teha. Ma muidugi jätsin selle üpris viimase minuti peale, sellepärast mul ka lõpuks ununes teha postitus...







Päris mitu tähte, kuuske, südant ja inglit sai valmis.  Mõned glasuurid õnnestusid paremini, teised mitte nii hästi, aga eks keraamikaga tegeledes tuleb alati arvestada üllatustega. :)

Jõululoos 2013

 Sel aastal loosime jõululoosi käigus välja jõulukaunistused. Tähekesed on valminud Kai käe all ja igaüks on täiesti unikaalne. Osalemiseks tule vaata meie Facebooki lehele ja kui sa väga tahaksid osaleda ning FB ei sobi üldse - siis jäta siia kommentaar oma kontaktiga :)

https://www.facebook.com/tallitydrukud