Ja jaanuar ongi peaaegu läbi. 2016 aasta algas minu jaoks pigem rahulikult. Sain nautida imelist talve ja natuke planeerida, mida ma võiks uuel aastal teha ja ka mõelda, mis mul eelmisel aastal õnnestus või positiivselt meelde jäi.
Eile sain kingituseks mõned uued tööriistad. Eks ma nüüd pean neid kasutama õppima. Nende saamine aga pani mind mõtlema, mis tööriistu ma kasutan. Erinevaid tööriistu/vahendeid on väga palju ja mul on tekkinud mõned lemmikud.
Veebruaris ootab mind ees jälle glasuurimine. Seega mõtlesin, et kirjutan siin kahest tööriistast, mis minu jaoks eelmise aasta jooksul muutusid glasuurimise juures praktiliselt asendamatuks.
Taustaks siis nii palju, et glasuurimine on minu jaoks kõige piinarikkam osa keraamika valmistamisel. Kui ma trein või viimistlen, siis tulemus on alati näha. Isegi kui ma lõpuks otsustan, et ma ikkagi ei jäta asja alles, siis ma tunnen, et mu aeg on läinud asja ette. Savist millegi tegemine kuidagi loob minu jaoks positiivset energiat. Peale glasuurimist aga ma pigem 95% ajast tunnen, et ma olen lasknud energiavampiiri enda kallale. Seega see on kindlasti üks osa, minu tööprotsessist, mida mul on vaja parandada. Ja ma olen juba astunud samme selle heaks.
Selleks, et ma saaksin glasuurida tuleb glasuur saada kasutuskõlblikuks. Võiks ju mõelda, et mis see on. Sega lahti ja korras. Probleem on selles, et tihti glasuurid settivad anuma põhja ja just need tooni andvad ained kipuva sinna põhja kogunema. Minu lemmikglasuur on üks sellistest. Ma ei tea kui palju tunde ma olen kulutanud, et seda lahti segada ja siis natuke hiljem avastanud, et ta on juba uuesti settima hakkanud. Üks kord oli mul vaja seda konkreetset glasuuri korduvalt kasutada õhtu jooksul. Ma kasutasin pulki, lusikaid ja ka saumikserit. See oli füüsiliselt nii kohutavalt raske. Ma lausa kartsin, et ma kärsatan saumikseri läbi, kuna sel lihtsalt ei olnud jõudu selle glasuuri jaoks. Kogu õhtu vältel ma mõtlesin, et see ei ole loogiline ja ka praktiline kulutada nii palju aega glasuuri lahti segamisele.
Kui ma korrektselt üritaks teha omahinna arvutust siis iga minut on tegelikult ju arvel. Siinkohal saan öelda, et mu sisetunne ei valetanud. Saab lahti segamise protsesse kiirendada, kui tead mida kasutada.
Võimalik, et kui ma kasutaks vähem nõudlike glasuure saaks ka lihtsalt hakkama ja saumikser tunduks täitsa asjalik. Aga mul ei ole just palju selliseid glasuure. Niisiis tuli lihtsalt välja mõelda, kuidas oma elu lihtsamaks teha.
Akutrell + segamise otsik
Just nii. Värve ja segusid ju segatakse ka sellega, miks siis mitte kiiresti ja tugevalt settinud glasuure. Lisaks saab akutrelli( koos selle segamise otsaga ikka, ilma selleta ei ole akutrellist mingit kasu) kasutada ka näiteks valusavi ja kipsi segamiseks. Muidugi alati saab ka käsitsi. Aga nagu üks noormees ütles mulle..ma olen naine ja kahjuks mul ei ole nii palju jõudu, seega tuleb natuke mõelda, kuidas end säästa ja oma tööd lihtsamaks teha.
Vispel
Tavaline köögis toiduvalmistamiseks mõeldud vispel. Ma kunagi nägin mingis keraamika videos, kuidas seda kasutati ja see jäi kuskile ajusoppi, et äkki peaks ka kasutama. Sügisel ma lõpuks proovisin ja on kiirem kui tavalise pulga või lusikaga. Lisaks saab vispliga edukalt kiiresti lahti segada glasuure, mille jaoks ma enne olen näiteks saumikseri koolis ja kodus akutrelli välja võtnud.
*See vispel on nüüd jäädavalt minu savitoas, üldiselt ei ole soovitatav asju mida on kasutatud saviga, uuesti toidutegemiseks kasutusse võtta.
Kokkuvõtteks on akutrelli ja vispli näol tegemist töövahenditega, mis kiirendavad glasuurimise protsessi. Ma lihtsalt olen natuke kurb, et mul läks nii kaua nende leidmiseni. Aga nüüd ma tean ja seetõttu otsustasin seda ka teistega jagada.
Igapäev õppime midagi uut. Need kaks on sellised vahendid, milleta ma ei kujuta enam glasuurimist ette.
