Suvemütsid 2015 - vol1 ehk roosa ääre ja pisikese lillega kaabu

See aasta on blogimise poole pealt jäänud kesiseks ehk teine aasta pool tuleb parem :)

Lisaks kõigile muudele põnevatele tegemistele olen tegelenud ka oma vana armastuse - heegeldatud mütsidega. See kaabu läks ühele pisikesele neiule. Müts on tegelikult varasemalt valminud sinise ja valgega mütsi valge versioon. 

oh see treimine

Kai muudkui räägib oma treimise lugusid ja muidugi oleme näinud juba ka päris mitmeid ilusaid tulemusi. No ja kuna ma nii uudishimulik olen, siis jõudsin ka lõpuks sinna maale, et proovisin selle ära. Ütleme nii, et kui Kai seda mulle näitas ja seletas oli asi ikka kõvasti lihtsam, kui ise proovides.

Ja noh, nagu ikka  - kuigi teooriat on räägitud, siis kui reaalselt tegema hakkad on see kõik peast läind.

Aga hakkame siis algusest peale - pean ennast ikkagi võrdlemisi tugevaks, aga ainuüksi savi plaadile kinni löömisega oli juba tegemist - Kai ikka stabiilselt utsitas kõrvalt - löö tugevamini :)

Olgu see tehtud, siis oli vaja savi täiskiirusel keerleval plaadil keskmesse ajada. Sellega sai ikka nalja - ei oska kohe alguses seda käte fikseerimist ja ikka tahaks sõrmedega seda teha, mitte peopesa randme poolse küljega. Nagu ka siin pildil näha on.

Õpetaja sõnad kõrvus üritasin siis paremini teha - märksõnad - fikseeritud käed, aga kuidas? Eks ma siis harjutasin väheke. 

Kuna see keskmesse ajamine väga hästi välja ei tulnud, aga midagi ikka teha tahtsin, siis läksime edasi. Kõige rohkem ehmatas mind selle keskmesse ajamise puhul ära see tunne kätes, kui sa paned käed liikuva ketta peale ning käe ja ketta vahele jääb savi. Valus otseselt polnud, aga kuna savi on tegelikult ju teraline, siis kuidagi ebamugav tunne oli ja alguses ka natuke ära ehmatav.

Nüüd oli vaja hakata tekitatud ollusele ka mingit kuju andma. Ehk siis pöial keskelt sisse ja tehtud. Lihtne eks? No mitte päris. Ei taha see pöial ikka nii stabiilselt seal sees püsida, et ta kohe esimese korraga ilusti augu teeks. Aga tõele au andes – sellest augu tegemisest alates läks lihtsamaks küll

Päris tore oli vaadata kuidas asi edasi liikus ja samas ka näha seda, kuidas see keskmes olemine on ikka oluline, aga selle juurde tulen veel tagasi.

Nii kui umbkaudu on auk piisavalt sügav, siis tuleb hakata seinu õhemaks tegema ja neid tõstma. Taaskord teooria lihtne – 2 sõrme ühel pool seina ja 2 sõrme teisel pool ja lihtsalt kerge survega tõstad käed üles.

Kui olin paar korda seda teinud, siis sain aru, et põhi jäi liiga paks – ehk siis tagasi eelmise sammu juurde ja asja parandama. Ja peale seda uuesti seinte tõstmise juurde. Nii ma siis toimetasin selle kallal kuni tundus et on täitsa ok.

Tasandasin ülemise serva ära, silusin ja põhimõtteliselt oli valmis, aga mitte päris.

Järgmiseks oli vaja kauss ka väljast korda teha – ehk siis  eemaldada alt servast üleliigne savi ja siluda välispind.

Nüüd see keskme teema – kuna savi ei olnud mul päris keskmes, siis ka kausi seinad jäid kahjuks kantuke ebaühtlase paksusega. Sellel pildil on ülemine serv veel viimistelmata, aga ilmestab ilusti seda mida mõtlesin erineva paksuse all. Aga ma eriti ei põe selle pärast – esimese korra kohta tuli välja küll. 

Lõpptulemus siis ka - minu oma parempoolsem, vasakul Kai oma. Täitsa nagu päris :)

Täna peaks veel kausi ära puhastama ja siis eelpõletusse.

Ah ja ühest asjast ma üldse ei rääkinud – vesi on treimise juures väga oluline – peale igat liigutust käed vette ja natuke ka savi peale, et oleks libedam ja mugavam treida.

Aga kokkuvõttes – väga äge kogemus ja kui vähegi võimalik ja huvi on, siis soovitan ära proovida. Algus kindlasti tekitab natuke frustratsiooni, aga samas ka rõõmu kui miski välja tuleb – ja tegelikult see rõõm kaalub ikka kõvasti tusatsemise üle J

No savitoas sai ka märtsi jooksul midagi ikka tehtud...

Märtsis jooksul sain mõned asjad savitoas valmis. Eks oli ka varasemalt valminud asju, mis lihtsalt ei olnud jõudnud ettepõletusse varem. Karl Stefanil oli päris palju asju ja ema poolt Greetele tehtud väikesed tassid talle mängimiseks.

Loodetavasti saab varsti neile asjadele ka glasuurpõletuse tehtud. See muidugi tähendab, et Karl Stefanil on tööd jalaga segada, sest kui ikka asjad savitoas teha, siis pärast peab need ära ka glasuurima.

Ahjust tulid mõned asjad

Me tegime 2012 aasta sügisel päris palju asju savist. Suurema osa saime ka täitsa valmis. Osad asjad käisid küll eelpõletuses ära ja said glasuuritud, kuid siis jäi glasuurpõletusse minek venima ja venima ja venima.... Täitsa uskumatu, kuidas aeg ikka lendab.:) Nüüd veebruari lõpus jõudis enamus nendest asjadest glasuurpõletusse.

Täitsa põnev oli. Aega ikka läks üpris palju mööda enne kui ma sain need asjad põletatud ja päris täpselt enam ei mäletanud, mis glasuure ma kasutasin. Lisaks ma olen vahe peal natuke rohkem teadmisi saanud, kuidas midagi savist teha ja seda ka glasuurida.

Põhjus, miks ma need ikkagi ära põletasin on väga lihtne. Tol aja hetkel me oskasime selliseid asju teha ning kulutasime nii aega, kui ka savi/glasuure selle jaoks. Tundus raiskamine, neid mitte põletada. Lisaks sain ikkagi põletuse kogemuse ja lihtsalt sellised suuremad glasuuriproovid.

Tegelikult kõik tuli välja.  Ja küll ma ka neile asjadele koha ja kasutuse leian. Ausalt öeldes pole ka mõtet väga nende kallal nuriseda, tegime nii nagu me siis oskasime.

Minu kõige esimene teekannu katsetus...Glasuuriga ma olen enam-vähem rahul, just selle punakama tooniga. See on ainuke asi, kus see glasuur sai vist natukenegi õige tooni kätte, sest savi ise on tumedam ja lehtede peal oleva glasuuri sõi savi täitsa ära.Tehniliselt, mitte nii väga hea teostus. Ja kannu juurde tegin ka kaks tassi.

Siis ma tegin komplekti 3 kaussi. Punane läks siin täitsa roosaks...eks ma pean katsetama selle glasuuriga edasi, mulle hetkel tundub, et see lihtsalt sai liiga lahjalt peale kantud. Roheline glasuur tuli minu meelest õigesti välja. Sama asi juhtus ühe suure vaagnaga.

Ma panin teekannu kaane siia võrdluseks. Ma kasutasin erinevat savi, aga sama glasuur Valgel savil jäi roheline paremini ja tumedal savil punane glasuur..

Siis ma tegin topsikuid ja veel ühe vaagna. Kasutasin neil läbipaistvat glasuuri...eks ma üritasin savi tooni jätta nähtavale, aga ega see väga ilus nüüd küll välja ei tulnud.

Tegelikult siis kui ma neid asju tegin olid need topsikud mõeldud küpsetusvormidena, aga ma enam nii ei arva.

Siku tegi ka kaks asja: kaussi ja tassi. Kauss on tehtud mustast ja valgest savist.

Tegelikult tulid kõige paremad asjad välja Karl Stefanil. 2012 aastal oli ta ikka päris väike ja eks me aitasime ka natuke, aga suurema osa tööst tegi tema ja ka glasuuris kõik ise. Valis asjad, mida ta tahtis teha ja ka glasuurid, mida kasutada. Päris tubli töö!

Isabellade eri vol. 2 ehk suur Mõmmi

See mõmmi sai tehtud tegelikult juba ammu. Kasutasin taaskord lilleliisi mustrit. Kokku õmblemine ei sujunud kuidagi ja nii ta jäigi ootele.  Minu oma sai lilleliisi versioonist veidi teistsugune :)

Väikene Isabella on juba päris suureks tüdrukuks kasvanud  ja alles nüüd jõudis mõmmi oma uue omanikuni. Pildistama hakates oli ka sellele konkurente - kõik tahtsid pildile alates Lottest kuni minu lasteni. Paar pilti selle kohta ka.

Amigurumi Lotte

No, kellele siis ei meeldiks Lotte. Nii sain ka mina käe valgeks :)

Muster on pärit lilleliisilt lilleliis.com

Lotte valmis tellimusel ja tahtsin veel enne üleandmist mõned pildid ka teha. Läks rebimiseks. Kõik tahtsid pildile. Väike seeria sellest ka :)

Sõbrapäev savitoas

Toredat sõbrapäeva! 2015 aasta toob muudatusi meie savitoa tegemistes. Täna alustasime savitoa kujundamise projektiga. Palju sai tehtud ja päeva lõpuks sai käed natuke saviseks ka. Karl Stefan on juba nädalaid rääkinud, et tema tahab minna maale koos tädi Kaiga savituppa. Täna siis sai see lõpuks teoks.