Tegemata jäänud jõulukingid ehk heegeldatud pesulapid

Olen juba ammu mõelnud teha heegeldatud pesulappe. Välismaistel lehtedel kiidetakse neid taevani. Ise olen pigem skeptiline. Jõulude eel läks ikka liiga kiireks ja jõuluvana kingikotti need ei jõudnud.

 Siin need nüüd siis on -üks igasse meie pere koju testimiseks. Esmased testimised Tallil tehtud ja tundub täitsa mõnus :)

Jõulukuulide tegemise juhend

Sel aastal proovisime selliseid lihtsaid jõulukuule teha.

Vaja läheb:
1. Penoplastist palle
2. Nööpnõelu
3. Litreid
4. Riputusaasa pallile
5. Lumehelbe augurauda
6. Paberit lumehelveste tegemiseks
7. Pael/nöör riputamiseks

Mina sain kõik vahendid Pärlipoest, neil on seal toredad näited ka üleval tehtud pallidest. Auguraud oli mul juba varasemast olemas.


Töö käik:

1.Lõika augurauaga hulk lumehelbeid

2. Kinnita pallile riputusaas. See on selline tore plastmassist jubin, mis palli sisse lükates jääb sinna korralikult kinni ja ei tohiks ära tulla.

3.  Järgmiseks võta nõel, lisa nõelale litter ja aseta pallile lumehelves paika ning torka nõelaga lumehelbest läbi. Nõel tuleb lükata ilusti sisse.

4. Lisa nüüd järgmised lumehelbed. Asukoha vali ise - kas tahad ühtlasemat palli või reljeefsemat, kus lumehelbed nö turritavad välja. Viimasel juhul aseta lumehelbed tihedalt.

5. Peale lumehelveste lisamist lisa pallile ka riputusaas.Võid lisada ka täiendava lipsukese riputusaasale

Jõulukuulid saad muuta veel erilisemaks kasutades mõnda juba kodus olevat augurauda kujundide lõikamiseks, kasutades mõnda teist tooni paberit või litreid.Võimalusi on lõputult! 

Midagi sinist...

Harjutamine teeb meistriks. See kehtib ka treimise puhul. Eks ma siin vaikselt katsetan, eri vormide ja glasuuridega. Minu meelest kõige parema tunnetuse annab just see, kui ma saan glasuuritud asja kätte ja saan hinnata, kas see ikka tuli hästi välja.

Tasside kõrgused on järgmised: vasak tulp alustades ülevalt alla
 10,1 cm; 10,2 cm; 12 cm ning parem tulp ülevalt
 alla 9 cm; 8,4 cm ; 9 cm .

 Olen proovinud teha erinevaid tasse. Siin on valik minu tehtud sinise glasuuriga tassidest. Katsetasin erinevate tassi võimalike vormidega ja sama kehtis ka sanga puhul. Kõik sangad on küll lüpstud, aga ma mängisin natuke nende kujuga.

Mulle meeldib kui glasuurid on mänglevad. Eriti meeldib mulle kui kaks eri glasuuri sulanduvad mingil määral. Paremal tulbas kõige ülemine näiteks on huvitav näide sellest. Seest ja väljast ülemine serv on glasuuritud luganoga ja ülejäänud osa väljast porzelliniga. Mis juhtus oli see, et lugano ja porzellini sulandusid üpris hästi ja tulemus on ikka päris ilus. Olgugi, et ühe serva pealt lugano praktiliselt voolas ära, siis minu meelest lõpptulemus jäi päris hea. Ma ise olen väga rahul sellega, kuidas see tass välja tuli. Samas parema tulba järgmine tass on tsipa kahtlasem. Nimelt sinine glasuur, mis sai sisse valatud ei jäänud päris nii nagu ma ette kujutasin. See vajus osaliselt alla ja seetõttu see tass ei tulnud nii hea välja. Väljas sinine ja porzellini sulandusid väga põnevalt. Selle osaga olen jällegi väga rahul. See tass näeb väga eriline välja, aga ei tulnud nii hästi välja kui oleks võinud. Ma  siiski ei viska seda praagi hunnikusse, olgugi et võiks kõvasti parem olla. Vasaku tulba kõige ülemine ei tulnud ka nii hästi välja kui oleks võinud, sest serva peal kaks glasuuri ei ühildunud kõige paremini. 

Vasakult poolt alustades on kõrgused järgmised: 18,7 cm,
16 cm, 19,5 cm. 

Ma olen kätt harjutanud ka vaaside treimises. Siin on mõned näited. Põhirõhk on tegelikult läinud just kõrgemate asjade treimisele ja samal ajal ka erinevate vormide saavutamisele. 

Kui tasside puhul mind üldse ei morjenda, et need ahjus väiksemaks lähevad, siis vaaside puhul teeb see ikka nukraks. Aga ei ole midagi muud teha, kui edasi harjutada.

Esimene vaas on glasuuritud sinisega, mis on selline heledam sinine. Olenevalt kui paksult seda panna võib tulemus tulla poolläbipaistev või paksemalt pannes ka härmatist meenutavana. Jällegi mulle meeldib mänglev glasuur ja kuna ma glasuurisin seda sellele vastavalt, tuli tulemus selline huvitav. 

Teine vaas on glasuuritud seest ja serva pealt sinisega ja väljast porzelliniga. Jällegi ma üritasin saavutada sellist sulandumise efekti. Minu meelest tuli see üpris põnevalt välja. Viimane vaas on glasuuritud luganoga ja jällegi vastavalt glasuuri paksusele natuke mängib värvidega.

Sinine värv ei ole minu lemmik, aga ma jäin nende asjade tulemusega üpris rahule. Nagu tavaliselt, alati saaks paremini.  Mida ma tean on see, et tulevikus tuleb veel siniseid asju :)

Kannude lugu..

Umbes aasta tagasi sain ma ülesande teha potikedral kolm ühesugust asja. Minu jaoks oli see natuke keeruline, kuna ma ei tahtnud teha ei tasse, ega kausse. Seega pärast pikka kaalumist otsustasin esitada endale väljakutse ja teha kolm teekannu. Ausalt öeldes see oli üpris loll mõte, sest teekann on üks kõige keerulisemaid vorme, mida potikedral üldse teha annab. Algaja treija jaoks päris raske.

 Vaadates tagasi möödunud aasta peale, siis ma olen väga palju aega ja energiat kulutanud just teekannude tegemisele.

Kuskil oktoobris hakkasin  neid reaalselt tegema. Kohe alustades teadsin, et ma tahan treida võimalikult palju kannu osasid (kannu keha, kaas ja tila). Sang oli natuke lahtine teema, aga üpris ruttu leidsin, et mulle meeldib üle kannu minev sang kõige rohkem ja sellest tingituna muutus kogu kann.

Kannu puhul ongi see kõige raskem, et kõik osad peava kokku sobima ja kui muudad üht osa, siis see mõjutab ka teisi.

Praegu on neid esimesi kanne juba naljakas vaadata, kuna aasta jooksul õppisin asju juurde ja nüüd näen oma algseid töid juba teises valguses. Aga muud moodi ei saagi õppida.












Jaanuaris alustasin nende kannude edasi arendamist. Ma lahendasin mõned detailid teistmoodi, aga üldiselt jäi kannude algmõte samaks. Lihtsalt minu meelest vajasid need natuke mudimist.

Mulle meeldis, et see punane glasuur on selline mänglev ja olgugi, et ma algselt kujutasin ette natuke teistsugust tulemust. Jäin ma esimese kahe kannu glasuuridega nii rahule, et ülejäänud 6 glasuurisin samamoodi lootuses, et ka need jäävad sellised põnevad. Mina jäin tulemusega rahule.

Kokkuvõttes võin öelda, et mul ei ole olnud ühtki teist projekti, mis oleks mind nii palju õpetanud. Olgugi, et tulemus oleks võinud olla parem/perfektsem, siis ma olen oma viimaste kannudega rahul. Alati saaks paremini, aga mulle isiklikult meeldib, kui asjale jääb mingi isikupära/kiiksu, midagi mis teeb asja erilisemaks. Need teekannud tulid välja nii nagu mina tahtsin ja ma arvan, et see on kõige olulisem.

Juurde tegin ka mõned teetopsid.

Ma tegin kokku 12 teekannu. Esimesed neli  glasuurisin sinise ja rohelisega. Järgmised neli tulid välja veidi ümaramad (keskmine kõrgus umbes 20 cm). Viimased neli tulid suuremad (keskmine kõrgus umbes 26 cm) ja nagu eelmised neli samuti väljast punase ja seest musta glasuuriga. 

Ringiga tagasi ehk punutud käepaelad veidi teistmoodi

Mulle tundub järjest enam asjad liiguvad siin ilmas ringi pidi, ikka ja jälle jõuad tagasi samasse kohta. Nii viis mind minu elu tagasi oma lemmik käsitööpoodi Stockholmis. Peaaegu aasta ei olnud ma sinna sattunud ja nüüd sel nädalal tekkis taas võimalus.

Plaanisin juurde hankida pärleid punutud võtmehoidjate/käevõrude jaoks. Ootamatult olid need otsas ja siis leidsin hoopis minu jaoks uue idee pandlaga punutud käepaelad. Tegelikult on neid tehtud juba ammu ja igal pool, aga ei suutnud ma vastu panna ja juba lennukis sai alustatud.

 Koju jõudes sai need loomulikult lahti harutatud ja veidi teisi võtteid proovitud. 

 Neiu Greete sai teha valiku, et milline värvide kombinatsioon talle kõige enam meeldib. Selline armas totaalselt roosa oli tema valik ja juba läks rõõmuga lasteaeda. Need väiksed käepaelad on ikka eriti nunnud :)

Uuendus - hommikul oli tema valik juba roosa lilla sisuga. Nii juhtub, kui kõik on nunnud.

 Kokkuvõttes on need väga mõnusad ja neid teeks veelgi. Võtaks võib-olla teisi toone järgmisel korral, aga mõnus teha ja mõnus kanda.
Hetkel on näha kõik meie FB albumis koos mõõtudega: Punutud käevõrud/käepaelad

Väike kotike - heegeldatud käekott Greetele

Tegelikult on meil nii palju näitamata asju.

Mais valmis Greetele pisike käekott. Kott sai just nii pisike, et mõni pisile loomake sisse pista ja lasteaeda kaasa võtta. Nööbiks sai kunagi ammu tehtud fimost liblikas.

Teeme koos lastega: Indiaanitelk

Võtsime plaani ehitada lastega üks või lausa kaks telki. Uurisime enne maale minekut erinevaid juba tehtud telke.

Plaan oli teha selline:

See pärines siit: http://mycakies.com/2011/05/diy-a-frame-tent/
















Lisaks oli minul silme ees veel selline indiaanitelk.

See pärineb siit lehelt originaalis: http://pikkuvarpunen.blogspot.com/2010/04/pikku-kukan-tiipii.html

Ega mul sobivat kangast pakkuda ei olnud, nii läksimegi "korraks" kangapoodi ja peale piki otsinguid leidsimegi sobiva kanga. Endiselt oli  plaan teha kaks A-kujulist telki.








Maale jõudes pakkus vanaisa meile välja hoopis teise variandi A-kujuliseks telgiks ja ka vihmakindla. Nii ehitasimegi hoopis suure A-kujulise, mis suurena pildile ei jäänudki.

Lisaks leidsin veel sobivaid pulki indiaanitelgiks ja meie versioon sai selline ja lapsed olid väga rahul. Teise telgi jaoks varutud kangas sai hoopis telgi põhjaks. Loomulikult on see telk sellise ilusa suveilma jaoks. Liiga suure tuulega kipub ära lendama :)





Kogusin kokku hulga lahedaid ideid, kuidas telke teha meie pinteresti kausta: https://www.pinterest.com/tallitydrukud/diy-tents-for-children-tee-ise-telk-lastele/